Erik Roose: ERRi juhatuse esimees ja meediategelane
Erik Roose on Eesti ärijuht, keda tuntakse eelkõige tema pikaajalise ja mõjuka rolli eest Eesti Rahvusringhäälingus (ERR). Alates 2017. aastast juhib ta ERR-i juhatuse esimehena organisatsiooni strateegilist arengut ja igapäevast tegevust, olles üks kesksemaid figuure Eesti meediamaastikul. Tema juhtimisel on ERR liikunud ajas kaasas, kohandudes uute tehnoloogiate ja publiku ootustega, samal ajal säilitades oma avalik-õiguslikku missiooni. Roose on tuntud oma selge visiooni ja aktiivse tegutsemise poolest, mis on aidanud kujundada ERR-i tänast nägu ning positsiooni Eesti ühiskonnas. Tema pühendumus meediale ja selle arengule on olnud märkimisväärne kogu tema karjääri vältel.
Töökäik ja haridus
Erik Roose karjäär on olnud mitmekülgne ja rikkalik, hõlmates erinevaid rolle nii äri- kui ka meediasektoris. Enne ERR-i juhtimist on ta omandanud laialdased kogemused mitmetes tuntud organisatsioonides. Tema töökäik hõlmab perioode ETKVL-is, Eesti Erastamisagentuuris, UKU-s ning Mainori majanduskoolis. Olulise osa tema karjäärist moodustab töö ajakirjanduse ja meediakontsernide juhtimisel. Ta on olnud Eesti Ekspressi peadirektor ning Postimehe / AS Eesti Meedia ärijuht ja peadirektor. Lisaks on ta tegutsenud Trio LSL raadiogrupi müügidirektorina. Oma haridustee alustas Roose Tallinna 10. Keskkooli lõpetamisega, millele järgnes Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ökonoomika ja organiseerimise eriala. See hariduslik taust on andnud talle tugeva aluse nii majanduslikus planeerimises kui ka organisatsioonide juhtimises. Tema laialdased kogemused erinevates ettevõtmistes on aidanud tal kujundada terviklikku arusaama meediasektori toimimisest ja selle väljakutsetest.
Eesti Rahvusringhääling (ERR) – tööelu ja visioon
Erik Roose on Eesti Rahvusringhäälingut (ERR) juhtinud alates 15. märtsist 2017, mil ta valiti juhatuse esimeheks, ametiaja algusega 1. juunil 2017. Tema juhtimisel on ERR läbinud mitmeid olulisi arenguid. 2022. aastal valiti ta tagasi ERR-i juhatuse esimeheks uueks ametiajaks, mis kinnitab tema edukat tööd ja organisatsiooni poolt omistatud usaldust. Roose visioon ERR-i tuleviku osas on keskendunud avalik-õigusliku ringhäälingu rolli tugevdamisele digiajastul, tagades samal ajal kõrge kvaliteediga sisu ja teenuste kättesaadavuse kõigile eestimaalastele. Ta rõhutab, et ERR kuulub kogu Eesti rahvale, mitte riigile, mis peegeldab tema arusaama avalik-õigusliku meedia põhiolemusest. Tema juhtimisel on pööratud suurt tähelepanu programmide mitmekesisusele, ajakirjandusliku kvaliteedi tagamisele ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule. Roose on nimetanud ennast ise „meediamaniakiks”, mis viitab tema sügavale pühendumusele ja pidevale meediamaastiku jälgimisele. See kirg aitab tal näha ette tulevikutrende ja kohandada ERR-i tegevust vastavalt.
ERRi rahastamine ja meediamaastik
Erik Roose ERRi eelarvest ja rahastamise muredest
Erik Roose on korduvalt tõstatanud päevakorda ERR-i rahastamise küsimuse, rõhutades selle olulisust avalik-õigusliku ringhäälingu toimimiseks. Ta on väljendanud muret, et ERR-i eelarve on viimaste aastate jooksul sisuliselt külmutatud, samal ajal kui teised riigid Balti regioonis investeerivad oma rahvusringhäälingutesse märgatavalt rohkem. Eesti Rahvusringhäälingu eelarve on umbes 40 miljonit eurot, mis on oluliselt väiksem kui Läti (60 miljonit eurot) ja Leedu (90 miljonit eurot) vastavate institutsioonide eelarved. Roose on kasutanud tabavaid võrdlusi, nagu „metsmesilane ei saa füüsikaseaduste järgi lennata, aga ta lendab. Meiega on umbes samamoodi,” et kirjeldada ERR-i suutlikkust teha oma tööd piiratud ressurssidega. Ta tunnistab, et kui finantsiline olukord ei parane, võib tulevikus olla vajalik programmide kärpimine, mis mõjutaks otseselt ERR-i pakutavat sisu. Tema sõnum on selge: adekvaatne rahastamine on vältimatu, et ERR saaks täita oma kohustusi Eesti ühiskonna ees.
Tasakaal erameedia ja avalik-õigusliku ringhäälingu vahel
Erik Roose peab tasakaalu Eesti erameedia ja avalik-õigusliku ringhäälingu vahel üheks olulisemaks teemaks meediamaastiku arengus. Tema hinnangul peaks see tasakaal ideaalis jääma vahemikku 30-35% avalik-õigusliku ringhäälingu kasuks. See tagaks, et ERR täidaks oma avalikku teenust ega konkureeriks liigselt erameediaga, eriti reklaamiturul. Roose on juhtinud tähelepanu, et ERR on teadlikult vältinud suurte meelelahutusformaatide võtmist, et mitte ohustada erameedia reklaamiresurssi. See strateegia aitab säilitada tervet ja konkurentsivõimelist meediakeskkonda, kus nii avalik-õiguslikul kui ka erameedial on oma kindel koht ja roll. Ta on seisukohal, et ERR peab keskenduma oma tugevustele – kvaliteetsele ajakirjandusele, hariduslikele programmidele ja kultuurisisu pakkumisele, jättes samal ajal teatud nišid erameediale. See koostöö ja vastastikune austus on oluline terve meediamaastiku püsimiseks.
ERRi tulevikuplaanid ja väljakutsed
Uue telemaja ehitus ja arhiivi digitaliseerimine
Erik Roose on aktiivselt juhtinud ERR-i mitmeid suuri strateegilisi projekte, mille eesmärk on parandada organisatsiooni infrastruktuuri ja säilitada Eesti kultuuripärandit. Uue telemaja ehituse projekt on üks neist, kus Roose peab seda efektiivsemaks ja rahva raha säästvaks lahenduseks võrreldes vana telemaja põhjaliku remondiga. Uus hoone võimaldab paremaid töötingimusi, kaasaegsemat tehnoloogiat ja suuremat energiatõhusust. Lisaks füüsilise infrastruktuuri arendamisele on ERR pööranud suurt tähelepanu ka oma rikkaliku arhiivipärandi säilitamisele ja kättesaadavuse parandamisele. Selleks on käimas ulatuslik arhiivi digitaliseerimine, mille tulemusena kavatseb ERR luua uue, kasutajasõbraliku keskkonna, kus tuhandeid tunde vanu ja väärtuslikke salvestusi on kõigile huvilistele kättesaadavad. See samm on oluline Eesti ajaloo ja kultuuri säilitamiseks tulevastele põlvedele ning pakub unikaalset võimalust tutvuda Eesti tele- ja raadioprogrammide ajalooga.
ERR kriisiolukordades ja rahvusvahelised suhted
Erik Roose on rõhutanud ERR-i olulist rolli riigi toimepidevuse tagamisel kriisiolukordades. Avalik-õigusliku ringhäälinguna on ERR-i üks põhifunktsioone pakkuda rahvale usaldusväärset ja õigeaegset infot ka erakorralistes oludes, olgu tegemist loodusõnnetuste, julgeolekuohtude või muude kriisidega. See nõuab nii tehnilist valmisolekut kui ka selget kommunikatsioonistrateegiat. Rahvusvaheliste suhete osas on ERR aktiivne Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) liikmena, jagades kogemusi ja tehes koostööd teiste Euroopa ringhäälingutega. Roose on maininud, et ERR on Venemaa tegevuse tõttu surve all Euroopa Ringhäälingute Liidus, mis viitab vajadusele tugevdada koostööd ja vastupanuvõimet desinformatsioonile. Samuti on ERR pidanud läbirääkimisi teiste riikidega, näiteks Moldova, kes soovib saada ETV+ näitamise õigust, mis näitab ERR-i programmi rahvusvahelist huvi ja potentsiaali.
Viited ja lisainfo
Lisateavet Erik Roose karjääri, ERR-i tegevuse ning Eesti meediamaastiku kohta leiab erinevatest allikatest. Erik Roose on Eesti ärijuht, kes alates 2017. aastast on Eesti Rahvusringhäälingu (ERR) juhatuse esimees. Tema töökäik hõlmab laialdasi kogemusi erinevates organisatsioonides, sealhulgas Eesti Ekspressi ja Postimehe juhtimises. Roose on lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ökonoomika ja organiseerimise erialal. ERRi eelarve on umbes 40 miljonit eurot, samas kui Läti ja Leedu vastavad eelarved on märgatavalt suuremad. Roose on mures ERRi rahastamise pärast, rõhutades avalik-õigusliku ringhäälingu olulisust ja vajadust tasakaalu järele erameediaga. ERR järgib Euroopa Ringhäälingute Liidu (EBU) põhimõtteid. Tulevikuplaanide hulka kuuluvad uue telemaja ehitus ja arhiivi digitaliseerimine. Lisainformatsiooni võib leida ERR-i ametlikelt kodulehtedelt ning Eesti meediaväljaannetes ilmunud artiklitest, mis käsitlevad Erik Roose tegevust ja ERR-i arenguid.
Dodaj komentarz