Olivia Saar, kes varustas Eesti lapsed luule ja naeruga

Olivia Saari elu ja loominguline tee

Olivia Saar oli üks Eesti kõige armastatumaid ja viljakamaid lastekirjanikke ning luuletajaid, kelle elutee ja looming on lahutamatult seotud Eesti lastekirjanduse arenguga. Tema sünnikohaks oli Narva, kus ta sündis 18. oktoobril 1931. aastal. Tema lapsepõlv möödus aga maal, Mäetagusel Virumaal, kus ta kasvas üles ja lõpetas ka kohaliku algkooli. See maaelu ja looduslik keskkond jätsid sügava jälje tema loomingule, mis on täis soojust, looduseimetust ja elutarkust. Edasine haridustee viis teda Rakveresse, kus ta lõpetas Rakvere Pedagoogilise Kooli, ning seejärel Tallinna, kus ta omandas 1959. aastal Tallinna Pedagoogilise Instituudi eesti keele ja kirjanduse erialal. See pedagoogiline taust aitas tal sügavalt mõista laste maailma ja vajadusi.

Noorus Mäetagusel ja haridus Rakveres

Olivia Saare noorus Mäetagusel ja hilisem õpingute periood Rakveres olid vormivad aastad. Mäetaguse algkool ja looduslik ümbrus andsid talle tugeva sideme kodumaa ja selle traditsioonidega. Rakvere Pedagoogiline Kool aga kujundas teda kui tulevast õpetajat ja andis esimesed tööriistad lastega suhtlemiseks. Just need kogemused panid aluse tema hilisemale pikaajalisele ja väga produktiivsele karjäärile lastekirjanduse valdkonnas, kus ta suutis luua tekste, mis räägivad otse laste südamesse.

Pikaajaline töö lasteajakirjanduses

Pärast instituudi lõpetamist hakkas Olivia Saar oma elukutselist teed lasteajakirjanduse valdkonnas, mis kujunes tema peamiseks loominguliseks ja professionaalseks kodupaigaks. Ta töötas aastakümneid Eesti juhtivas lasteajakirjas Pioneer, olles seal mitte ainult toimetaja, vaid ka loominguline mootor. Tema roll oli oluline ka kahes teises olulises laste väljaandes: ta oli üks lasteajakirja Täheke asutajatest ja tegutses ka lasteajalehe Säde toimetuses. Töö nendes väljaannetes tähendas pidevat kontakti väikelugejatega, mis andis talle ainulaadse tunnetuse, millised lood ja luuletused lastele meeldivad ja millised elavad nende mälus. See otsene tagasiside oli võtmetähtsusega tema loomingulise stiili kujunemisel. Hiljem töötas ta ka Eesti Raamat Seltsis ja Tallinna Lastehaigla registratuuris, kuid tema süda kuulus ikka kirjutamisele. Aastatel 2006–2011 oli ta TEA Kirjastuse lastekirjanduse vanemkonsultant, aidates kaasa ka teiste autorite raamatute ilmumisele. Olivia Saar kuulus Eesti Kirjanike Liitu alates 1982. aastast kuni oma surmani 16. märtsil 2025, mil ta lahkus 93-aastaselt.

Lastele mõeldud luulekogud ja jutustused

Olivia Saari looming lastele on tohutu ja mitmekülgne. Ta avaldas umbes kolmkümmend laste luulekogu, mis on täis elurõõmu, kergust, nalja ja targa vaatepunkti igapäevaasjadele. Tema luuletused on lihtsad, kuid mitte primitiivsed, need on heledad, rütmilised ja sageli lõbusad, muutes need ideaalseks nii väikestele lastele kui ka algajatele lugejatele. Lisaks luulele kirjutas ta ka lasteraamatuid proosas, millest tuntuim on ilmselt “Lõvi Lõrr ja jänes Jass” (1972). Need jutustused on samuti läbipõimitud huumoriga ja headuse ning sõpruse väärtustega. Tema looming on saanud Eesti laste põlvkondade jaoks oluliseks osaks nende kirjanduslikust kasvatusest.

Debüütteos Tere, tere, tedretähnid ja populaarsed jutud

Olivia Saare esimene avaldatud raamat oli laste luulekogu “Tere, tere, tedretähnid”, mis ilmus 1966. aastal. See debüüt oli kohe edukas ja näitas tema eripära – oskust näha maailma lapse silmade läbi ja sellest rääkida värskelt ja naeruväärselt. Raamatutest nagu “Lõvi Lõrr ja jänes Jass” said kiiresti laste lemmikud ning neid loeti ja loetakse ette tuhandetes Eesti kodus. Need lood on ajatud, sest need räägivad universaalsetest tunnetest nagu sõprus, pisarad, rõõm ja väikesed seiklused.

Laste luule laulupeo repertuaaris ja televisioonis

Olivia Saare luule on tunginud ka Eesti laulupidude suurde lavale. Tema sõnad on kõlanud tuhandete laste suust laulupeo kontsertidel, muutes tema loomingu osaks üleriigilisest kultuuripärandist. Tema luuletusi on kasutanud paljud heliloojad, sealhulgas Helin-Mari Arder. Lisaks laulupidudele on tema looming olnud esindatud ka televisioonis, kus tema luuletustel ja lugudel põhinevaid saateid on näidatud mitmel põlvkonnal. See näitab, et tema tekstid ei ole ainult trükisõnad, vaid elavad edasi muusikas ja pildis, jõudes veelgi laiemasse publikuni.

Täiskasvanutele kirjutatud mälestused ja aforismid

Kuigi Olivia Saar on eelkõige tuntud kui lastekirjanik, siis ta ei piirdunud sellega. Ta avaldas ka mitmeid raamatuid täiskasvanutele, mis kajastavad tema sügavamat ja reflektiivsemat poolt. Need teosed on peamiselt mälestusraamatud, mis viivad lugeja tagasi autor lapsepõlve ja noorusaega, samal ajal joonistades elava pildi ajastust ja inimestest.

Olivia Saar kirjutas ka täiskasvanutele

Täiskasvanutele suunatud loomingus käsitles Olivia Saar sageli mälestusi, perekonnalugu ja inimesi, kes on tema eluteed mõjutanud. Tuntuimad näited sellest perioodist on mälestusraamatud “Humalapuu” (2005) ja “Kanarbikukartus” (2010). Need raamatud on täis peent tundlikkust, huumorit ja sügavaid vaatlusi inimese sisemaailma kohta. Lisaks avaldas ta 2016. aastal aforismide kogu “Hetked endas”, mis on teravate ja tarkade mõtete kogumik, mis näitab tema filosoofilist ja tähelepanelikku vaadet elule. Need teosed tõendavad tema mitmekülgsust kirjanikuna ja võimet jäädvustada elu kõiki varjundeid.

Olivia Saari tunnustus ja autasud

Olivia Saare suur panus Eesti lastekirjandusse ja kultuuri on saanud korduvalt kõrget tunnustust. Tema looming on pälvinud nii erialaseid preemiaid kui ka riiklikke teenetemärke, mis kinnitavad tema positsiooni ühe Eesti olulisema lastekirjandusliku kujuna.

Karl Eduard Söödi preemia ja Valgetähe teenetemärk

Kõige olulisem tunnustus lastekirjanduse valdkonnas Eestis on Karl Eduard Söödi lasteluulepreemia, mida Olivia Saar sai kahel korral – esimest korda 1988. aastal ja teist korda 2019. aastal. Viimane preemia anti talle teose “Tähed on taevatuled” eest, mis näitab, et tema loominguline jõud ja kvaliteet püsisid kõrgel tasemel kogu tema pika karjääri vältel. Lisaks sellele prestiižikale kirjandusauhinnale on talle antud ka Valgetähe teenetemärk, mis on üks Eesti Vabariigi kõrgeimaid riiklikke tunnustusi. See teenetemärk antakse eriliste teenete eest riigi ja rahva ees, mis Olivia Saari puhul oli tema väljapaistev panus rahvuskultuuri ja noore põlvkonna kasvatamisse.

Tunnustus ülikooli ja Kirjanike Liidu poolt

Tema teenete eest on teda tunnustatud ka akadeemilises maailmas. Tallinna Ülikool on austanud teda oma vilistlase tiitliga, mis on tunnustus tema haridustee ja sellele järgnenud silmapaistva loomingulise tegevuse eest. Loomulikult oli ta ka Eesti Kirjanike Liidu au ja väärtuslik liige ligi neli aastakümmet, kus ta oli aktiivne osa kirjanduslikust elust ja toetas nooremaid kolleege. Need kõik tunnustused koos annavad selge pildi sellest, kui kõrgelt tema tööd ja isiksust Eesti kultuuriruumis hinnati.

Comments

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

More posts